Tõeline kangelaslikkus

Gerhard Lauck

Natsionaalsotsialism ei kannata mingil moel tõeliste kangelaste ja kangelannade puuduses. Nende teod, nende saavutused ja eelkõige nende ohvrid on meile eeskujuks, kohustuseks ja jõuallikaks.

Minu põlvkonnal, esimesel „sõjajärgsel generatsioonil", on olnud võimalus, nende paljude kangelastega isiklikult kohtuda. Ma mäletan veel oma esimest kohtumist kuulsa Ooberst Hans-Ulrich Rudel’iga tema majas Kufstein’is Tirol´is. See oli suur au!

Aga on ka loendamatult palju teisi kamraade, kes on minule veel suuremat mõju avaldanud. Esiteks olen ma nendega kauem koos olnud kui Ooberst´iga ja teiseks olid nad „täiesti tavalised inimesed", kes palju rohkem kui „tavalist" saavutasid.

Näiteks on vanu SA-kamraade nagu Walter Luttermann ja Karl-Ferdinand Schwarz, abielupaar Müller ja „Armin’id" HJ-generatsioonist, Thies Christophersen, sõjajärgse põlvkonna võitlejad nagu Michael Kühnen, Gottfried Küssel, Michael Storm ja teised, keda ma siin turvalisuse pärast ei nimeta.

Mõningad eeskujud või juhtumid on mulle eriti mõjutanud.

…1945. Sõda on läbi. Kõik kaotatud. Elu mõttetuks muutunud. Lähed metsa ühe raudtee juurde. Istud rööpal ja ootad mõnda rongi, mis sellele kurvale elule lõppu teeks. Mõtled järele. Siis jõuad teisele järeldusele. Kui sa ellu jäid, siis võib-olla saad ehk ühel päeval veel midagi mõttekat füüreri nimel korda saata. Tõused püsti ja lähed tagasi koju. Aastad mööduvad, kevadel 1972 kuuled sa ühest Breslau’st väljaheidetust ja et on olemas NSDAP/AO. Sa astud ühe esimesena, selle liikmeks. Sa saad üheks hoolsamaks kaastöötajaks. Teed vabatahtlikku tööd – aasta aastalt, aastakümnelt aastakümnele. Annetad märkimisväärseid raha summasi, kuigi sa just rikkas pole ja tegelikult küllaltki tagasihoidlikult elad. Kõrges vanuses jäed pimedaks. Aga sa töötad edasi – voltimist ja ümbrikku toppimist saab veel siiski teha.

…Oled surm haige, sul on vähk. Vaevu saad süüa ja magada. Käimine on raske ja väsitav. Midagi saab siiski veel teha: Vead ennast kirjutuslaua juurde ja teed arvutiga tööd. Tundide kaupa, sest on raske, püsti tõusta ja tooli juurde uuesti tagasi tulla. Päevast päeva, aastast aastasse. Nõnda veel töötad sa kõige viimase elupäeva hommikul. Pärastlõunal saabub surm.

…1945. Noor sõdur võitleb peale relvarahu ikka veel edasi. Hiljem jäi ta küll vahele, aga libahundina (Werwolf) teda ei paljastatud. Mitmed aastad mööduvad ühes „kasvatamatute" eri laagris. Lõpuks vabadus, kohe poliitiliselt aktiivselt tegutsema. Vangla, kaotad naise. Uuesti vaba, kohe tegutsema, määrava tähtsusega NSDAP/AO ülesehitusel 70ndatel aastatel. Kuid, üks reetur tähendab taas vanglat. Kaotad ka teise naise.

…Neli aastat vanglat oma vaadete pärast, kuni viimse päevani ära istutud. Siis saabub vabaduse päev. Kohe poliitilise töö juurde. Terve aasta täis andumust möödub. Sellele järgnevad neli aastat vanglat oma seisukohtade tõttu. Siis saad jälle vanglast välja, kohe taas poliitilise töö juurde . Jääd aktiivseks kuni surmani.

…Tegelikult tahaks abielluda, aga partei vajab tööjõudu ja finants vahendeid. Pere loomine peab veel mõningaid aastaid ootama. Jääd raskelt haigeks, kuigi oled noor. Peret enam ei tule, vaid ainult surm.

…Oled sõjas raskelt haavata saanud, mõlemad jalad ära, üks käsi otsast. Teine käsi vigane. Aga sa ei ole abitu, saad veel telefoniga tööd teha. Tänu sellele telefoni tööle laienes NSDAP/AO tv programm, ühe aastaga ühest US-osariigist, 16sse osariiki.

…Kriis, võtad üle teiste ülesandeid, mille jaoks sul mingit väljaõpet pole. Töökoha ja vaba aja vahetad välja poliitilise töö, pahanduste, mure ja stressi vastu. Aastaid teed sa seda tööd, kuni kriis läbi on. Siis saad sa oma lasterohkele perele taas pühenduda.

 

Kamraadid!

Need on päriselt juhtunud lood!

Mina olen nende kamraadidega, aastakümneid, neile kuulub meie tänu, tulemuste eest, mida NSDAP/AO viimase kolme kümnendiga saavutanud on.

Teenigu nemad teile niisamuti eeskujudena ja kohustusena, kui lohutusena ja ergutusena, nagu nad mulle selleks olid!

Mõned teist saagu ise eeskujudeks nendele, kes hiljem meie ridadesse astuvad ja püha haakristilippu edasi kandma peavad, kui ka meid ükskord suurde rünnakrühma üles kutsutakse…

…sest me plagu on ülem kui surm

Eesti Keel