SS-Freiwilligen-Panzer-Grenadier-Bataillon "Narwa"

(SS-vabatahtlike soomusgrenaderipataljon "Narwa")

Ülemad:

23.03.1943 - 21.07.1943 - SS-Sturmbannführer G. Eberhardt
21.07.1943 - ... - SS-Obersturmführer Schmidt
... - ...1944 - SS-Hauptsturmführer Wallner
...1944 - ...1944 - SS-Obersturmführer O. Ruut (20. SS-Füsiljerbataillon)
...1944 - 22.09.1944 SS-Obersturmführer H. Ruus (20. SS-Füsiljerbataillon)

   1943.a algul, kui 5. SS-diviisi "Wiking" koosseisus teenivad soomlased kodumaale naasma hakkasid, otsustati see väejuhatuse poolt asendada ühe formeeimisjärgsel väljaõppel oleva Eesti SS-Leegioni pataljoniga. Selleks valiti 1. pataljon, mis eraldati osalistele üsna ootamatult 23.03.1943 leegionist ja allutati Ukrainas asuvale 5. SS-vabatahtlike soomusdiviisile "Wiking". Pataljon sai uueks nimeks SS-Freiwilligen-Panzer-Grenadier-Bataillon "Narwa" ja see hakkas kuuluma SS-vabatahtlike rügemendi "Westland" koosseisu. Narwa-nimetuse omistamise tagapõhja ei ole teadaolevalt selgunud. Pataljoni ootamatu leegionist lahutamine pälvis aga eestlaste tõsise pahameele. 4.04.1943. laaditi pataljon Kohhanovka jaamas rongile ja sõidutati Ukrainasse. Kohapeal võttis pataljon üle lahkuva soomlaste pataljoni komplektse relvastuse ja varustuse.

   Ukrainas laaditi pataljon rongilt maha Lozovaja ja Blinznjuk´i jaamas 07.04.1943. Kohapeal jätkus Poolas Heidelaagris pooleli jäänud väljaõpe. Väiksemaid probleeme oli partisanidega. Partisanid lasksid õhku laskemoonaauto ja tapsid ühe allohvitseri. Toimusid lahinguõppused, mida käis vaatamas ka diviisiülem, kes jäi nähtuga väga rahule. 1943.a juunis paigutati pataljon ümber Jasnaja Gorkasse Kramatorsk-Slavjanski lähedale.

   14.07.1943 sai pataljon käsu suunduda rindele. Algul viidi pataljoni Kurski kaare suunas, hiljem tagasi Harkovi kaudu lõunasse. Pataljon asus kaitsele Andrejevka küla juurde, kus öösel vahetati välja Wehrmacht´i 46. jalaväediviisi üksused. 19. - 21.juulini tõrjus pataljon kõik Punaarmee ülekaalukad rünnakud pealöögisuunal, kaotades enamuse iskkoosseisust surnute ja haavatutena. Langes ka pataljoni ülem stubaf Eberhardt. Hävitati umbes sada vaenlase tanki. See esimene ja kangelaslik lahing tõi pataljonile kohe suure tuntuse ja imetluse kogu rindel ja ülemjuhatuses. Peale lühikest puhkust paisatakse pataljon uuesti rindele. 12. - 19.08.1943. osales pataljon Hadnitsa lahingutes, kattes diviisi koosseisus Harkovi väegrupeeringu taandumist. Rinne oli pikk ja lahingud jällegi kaotusterohked. Hävitati mitukümmend vaenlase tanki. Peale mõnepäevast puhkust jätkusid kattelahingud Sharovka - Valki rindelõigus. 31.08.1943 sai pataljon esimest korda isikkoosseisutäiendust. Oktoobrist aasta lõpuni oli pataljon rahulikus rindelõigus Dnepri jõe kaldal.

Diviis „Wiking’i" ülem SS-Obergruppenführer Herbert-Otto Gille autasustamas pataljon „Narwa" võitlejaid, 2.klassi Raudristi saab rinda legendaarne Hando Ruus

   9. jaanuaril sõidutati väeosa Buda-Orlovetsi lähistele ja paigutatakse positsioonidele Irdõn´i jõe metsasele lõunakaldale. Pataljon oli jällegi väga olulises lõigus ja pidas metsas maha 4-päevase ägeda kaitselahingu. Jaanuaris alustasid venelased uut suuroperatsiooni, mille käigus piirati Tsherkassõ - Korsun´i - Olshana piirkonnas sisse mitu diviisi kahe korpuse koosseisus. Kokku u 56 000 meest. Ka "Narwa" pataljon oli üks sisse piiratud üksuste hulgas. Kui vaenlane üritas "kotti" sisse tungida, jäi pataljon koos ühe pioneerikompaniiga eraldatuna omaette piiramisrõngasse, kuid murdis sealt kaotusterohkelt 6. veebruariks ülejäänud vägede juurde välja. Seejuures kaotati sõidukid ja tehnika. Järgnes meeleheitlik väljamurdmine Tsherkassõ kotist. "Narwa" oli diviisi "Wiking" murdeüksuseks, liikudes ühe väljamurdekolonni eesotsas. Pataljoni koosseisust pääses välja vaid u 100 meest. Detsembris oli juurde tulnud viimane 500-meheline täiendus. Uutest sõduritest pääses vaid 35.

Tserakassõ 1944

Välja murdnud diviisi "Wiking" riismed viidi puhkusele Poola Lublin´isse. Salkkond "Narwa" mehi kutsuti sangarlike lahingute eest premeerimiseks isegi A. Hitleri isiklikule vastuvõtule. 16. märtsil saadeti pataljon Eestisse. 20. märtsil oldi Tallinnas. Peale vastuvõtutseremooniaid järgnes 3 nädalat puhkust, mille järel koondati allesjäänud koosseis Kehrasse, kus saadi täiendust ja jätkati väljaõppega. Juuniks formeeriti "Narwa" ümber 20. SS-füsiljeerpataljoniks (luurepataljon) 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi koosseisus. Sellegi poolest säilis füsiljeerpataljonil lisaks omavahelises kõnepruugis ja isegi poolametlikult ka legendaarne "Narwa"-nimetus. Pataljon võttis edukalt osa rasketest lahingutest Auveres ja Sinimägedes, lagunes Kirde-Eestist eemaldumise käigus 1944.a sügisel.

Eesti Keel